Kuidas vähendada lapse mänguasju

Kolm last korjab põrandal mänguasju kotti

Sellest postitusest saad natuke ideid selle kohta, kuidas lapsega vestelda selliselt, et toimuks vähem emotsioonioste, tõuseks lapse keskkonnateadlikkus ja areneks vastutustunne

👶 Vanus 3–5: “Ma tahan seda KOHE!”

Selles vanuses ei erista laps reklaami ja reaalsust ja täiskasvanul tuleb talle õpetada, et tahtmine ei tähenda automaatselt saamist.

Lapse enesekontroll alles areneb. Tema jaoks on tema soov automaatselt tema vajadus, sest impulss on väga tugev.

Kuidas sellisel juhul lapsega rääkida? Siin väikene näide. 

Laps: “Ma tahan seda mänguasja!”

Täiskasvanu: “See mänguasi on reklaamis väga põnevaks tehtud. Reklaamid ongi selleks, et inimesed midagi tahaksid. Meie ostame seda, mida on vaja. Meie ei osta kõike, mida näeme.”

  • Korda rahulikult sama sõnumit (ära vaidle pikalt)
  • Nihuta aega: “Paneme selle mõtte ootele. Kui sa seda ka nädala aja pärast tahad, siis räägime uuesti, eks!”
  • Asenda soov tegevusega. “Kas me meisterdame täna ise midagi sarnast?”

🧒 Vanus 6–9: “Kõigil teistel juba on”

Selles vanuses on väga oluline kuuluda gruppi. Kõikvõimaliku reklaami mõju on lapsele endiselt tugev, kuigi laps hakkab juba aru saama rahast ning valikutest ja nende tagajärgedest.

Täiskasvanu “Ma saan aru, et sa tahad seda, sest teistel on. Meie peres mõtleme enne, kas meil on seda tegelikult ka vaja, kas see kestab kaua ja kas meil on midagi sarnast juba olemas”

  • Nihuta aega. Selles vanuses aitab hästi kohese ostmise asemel soovide nimekirja koostamine
  • Visualiseeri raha ja anna valikud: “Kui see maksab 30 eurot, siis see on sama palju kui kolm kinopiletit. Kumba sa eelistad?”
  • Kasuta reeglit üks sisse, üks välja. Iga asi, mida soovid, tähendab seda, et pead ühest juba olemasolevast asjast loobuma

👦 Vanus 10–13: “See on trendikas, see on moes!”

Identiteet ja staatus muutuvad oluliseks ning tarbimine seostub enesehinnanguga. Laps suudab juba arutleda ja vaielda.

“Mis sa arvad, miks see asi praegu moes on?”

“Kes sellest tegelikult kasu saab?”

  • Koos lapsega reklaami üle arutlemine. “Mis tundeid see tekitab?” “Mida siin reklaamis lubatakse?” “Kas see on päris elu?”
  • Aja nihutamine – 30 päeva reegel. Kui soov kestab kuu aega, siis arutame seda asja
  • Väärtustega seotud arutelud. Rääkige keskkonnast, ületarbimisest, tootmisest.

Selles vanuses saab juba lapsega vestelda selliselt, et ta mõistab, et tal mitte ei keelata tarbimist vaid ta teeb teadliku otsuse. 

Lihtsad igapäevased reeglid, mis töötavad igas vanuses

  • Ära osta asju impulsi pealt
  • Vähem reklaame = vähem soove
  • Asjad ei ole lohutus ega preemia
  • Kogemused on kestvamad kui esemed
  • Lapsevanema eeskuju on võtmetähtsusega

Saamaiha ei kao ühe vestlusega. See on õpitud oskus nii nagu lugemine või jalgrattasõit. Iga kord, kui aitad lapsel oodata, mõtelda, analüüsida ja valida, kasvatad temas oskust taluda pettumust, teha teadlikke otsuseid ja mitte lasta reklaamil ennast juhtida.

Teadlikku tarbimist soovib heategevuspood Aarete Laegas ja kutsub Kalamaja Taaskasutusfestivalile

👉 Loe ka: 5 soovitust, kuidas miniinimeste ostusoove vähendada