Vaatan kurbusega, kuidas AI-karikatuuride tegemine on muutunud justkui süütuks meelelahutuseks. Tegelikult ei ole ükski digitaalne pilt tasuta – iga klikk tähendab elektrit, servereid ja vett, millega neid jahutatakse.
Ühe AI-pildi loomine võtab umbes 0,01–0,03 kWh energiat – ligikaudu sama palju kui telefoni täislaadimine. Kui 3,5 miljardit nutitelefoni kasutajat teeks ühe sellise pildi, oleks kogukulu umbes 35–105 GWh. See on väikese linna mitme päeva elektritarbimine.
Aga pilt üksi ei ela. Lisandub sotsiaalmeedia ja seadme kasutus:
– 10 minutit video voogedastust ≈ 0,02–0,05 kWh
– telefoni laadimine ≈ 0,01–0,02 kWh
Üks “lõbus sessioon” – pildi tegemine, jagamine ja reelside vaatamine – võib tähendada 0,04–0,08 kWh inimese kohta.
Korrutades selle 3,5 miljardiga jõuame 140–280 GWh-ni.
Elektri kõrval on veel vesi. Andmekeskuste jahutamiseks kulub vett; hinnangud varieeruvad tugevalt. OpenAI CEO on väitnud, et ühe keskmise ChatGPT päringu veejälg on väga väike (umbes “1/15 teelusikast”), samas mitmed sõltumatud uurijad on toonud välja, et mõnes asukohas ja teatud töökoormuste puhul võib veekulu olla oluliselt suurem. 
Võrdluseks: New Yorgi piirkonna elektritarbimine on suurusjärgus kümned miljardid kWh aastas.  Meie näiliselt süütud digiharjumused hakkavad koguses sarnanema päris infrastruktuuri jalajäljega.
Selle postituse teksti struktuurseks koostamiseks kasutasin ma hinnanguliselt umbes 0,3–0,34 Wh energiat (ehk 0,0003 kWh) ühe päringu kohta. 
Tasub korraks peatuda ja küsida: kas see on tõesti see, millele tahame Maa energiat ja vett kulutada? Mõtleme korraks kust energia tuleb ja mille/kelle hinnaga.
🙏🏻 Kasutame AId planeedi päästmiseks, mitte tema väsitamiseks.
Tekst ja foto: Siiri Tiivits-Puttonen